Tahan siin blogis aus olla, kuna see jääb mulle mälestuseks enda reisist. Nagu te ilmselt oskate ette kujutada, siis pole alati kõik tore, nagu siiamaani tundus (kui välja arvata rahaprobleem).
Kui ma esimesel nädalavahetusel haigeks jäin ja teiste vabatahtlikutega väljasõidule ei läinud, siis olin põhimõtteliselt terve nädalavahetuse üksi kodus. Meie koordinaator leidis endale siit peika, mille pärast ta oli terve nädalavahetus kuskil mujal (ta on siin elanud juba 1,5 aastat). See nädalavahetus on olnud siiamaani kõige hullem. Ma ei ole väga inimene, kes suudab kaua aega üksi olla. Ma olen küll eestlaane ja mulle ei meeldi väga inimesed ja suhtlemine, aga natuke ikka võiks. Nii eestlane ma siis ka pole!!! Igatahes oli veidi kurb endale üksi süüa teha, üksi süüa, üksi toiemetada. Pühapäeva hommikul viskas mul siis kõik üle ja tulid pisarad. (Tegelt nutsin esimesel nädalal peaaegu iga päev koduigatsusest.) Sel korral nutsin, sest ma mõtlesin, mida ma teen, kui mul hakkab iga nädalavahetus niimoodi välja nägema. Õnneks pole siiamaani küll rohkem selliseid nädalavahetusi olnud! Mõtlesin siis aga edasi, mida ma teen, kui ma jõulude ajal olen üksi? Mis on, kui siis ka keegi minust ei hooli? Nagu tütred ikka, kirjutasin siis emale, et tahan varem ära tulla. Nagu vanemad ikka, teevad nad kõike oma laste jaoks. Ehk siis ajasin vanemad vist natuke hulluks, aga lõppude lõpuks saime lennufirmalt pakkumise, kus ma oleks saanud juba destembri keskel koju lennata. Oleksin pidanud ainult 200€ või 300€ lisa maksma. Mõtlesin kõike veel kord üle. Ma olen nii palju selle jaoks teinud ja ma ei ole inimene, kes jätab asju pooleli. Kui ma alustan, siis ka lõpetan korralikult! Nii et otsustasin ikkagi siia jaanuari lõpuni jääda. Tean aga, et mul on siiski võimalus, varem ära tulla, kui midagi juhtub. Ma arvan, et see oli lihtsalt esimese nädala asi. Alguses igatsed peret ja sõpru ikka rohkem. Nüüd on täitsa okei ja olen ära harjunud sellega. Olen rohkem ka teiste vabatahtlikutega suhelnud, nii et täitsa super on.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|