Kuna päris mitu inimest on mult palunud kirjutada lahti, kui palju mul jaanuarikuu hääletamise tripile raha läks, siis teen seda nüüd.

Ma pole inimene, kel on vaja 5-tärnilist hotelli, nii et see-eest saan vb rohkem reisimas käia. Tuleb lihtsalt leida neid viise ja oma mugavustsoonist välja astuda. Hääletamisreisil kulutasin umbes 300€. Jagasin kulutused kolme gruppi: majutus ja transport, söök, ja meelelahutus.

Majutus ja transport
24st ööst (Erasmus projekt välja arvatud) magasin ainult ühe öö hostelis, mis maksis 15€;  ülejäänud aja magasin kas sõprade või Couchsurfinguga ehk siis tasuta.
Transpordi poolest oli kõige kulukam bussipilet Prahast Münchenisse (20€) ning ühistranspordi pilet Münchenis (6,70€). Siis olid veel väiksed ühistranspordikulutused, mida maksin sulas (millest mul ülevaade puudub). Kokku tuli majutus ja transport umbes 50€.

Söök
Suure osa söögist võtsin Eestist kaasa või siis ostsin kohalikes poodides saia ja puuvilju. Väljas ma eriti söömas ei käinud. Väljas käisin söömas Prahas ja Wroclawis, kuid seal õnneks polnud nii kallis (umbes 10€). Muidu sain väga tihti ka Couchsurferite või tuttavate juures süüa ehk siis kokku tuli umbes samamoodi natukene üle 50€. 

Meelelahutus
Eks meelelahutus oleneb väga palju inimesest. Minul läks selle peale ilmselt kõige rohkem, kuna käisin ooperis, mille pilet oli 37€, ja käisin ka kahes muuseumis Saksamaal. Kokku tuli 60€ meelelahutuse peale.

Kokkuvõte
Võtsin sulas 150€ kaasa, millest sõna otseses mõttes raiskasin umbes 60€ riietele ning ülejäänud 90€ läks ilmselt nende väikeste ühistranspordi sõitude ning väikeste kohvikutes istumistele. Kui aus olla, siis mul on sularaha ülevaade päris puudulik. Eks järgmisel korral panen natukene paremini kirja. Ehk siis kokku läks 3-4 nädalase reisi jaoks 300€ (ma Erasmus nädalat väga ei arvestaks sinna sisse, sest seal oli toit ja majutus niikuinii korraldajate poolt pakutud).
AGA mida ma sellega öelda tahan on see, et hääletamine on üks odavamaid reisimisviise. Jällegi oleneb muidugi hästi palju sellest, millega harjunud oled ja mis standardid sul on, kuid põhimõtteliselt on võimalik elada odavamalt kui kodus olles. 

Kes veel ei tea, siis vabal ajal tegelen Fridays For Future Eesti kliimastreigi korraldamisega. Seal tegelen küll peamiselt sotsiaalmeedia ja turundusega, kuid eile sattusin ka Tartu kliimastreigi peakorraldajaks.

Kuidas see juhtus?
Kui aus olla, siis see juhtus täiesti kogemata ja väääga lühikese etteteatamisega.
Neljapäeval kirjutas mulle Tartu kliimastreigi peakorraldaja Henri: "Kuule, sa homme peakorraldaja ei taha olla?". Vastasin, et muidugi olen nõus, mulle meeldib inimesi koordineerida ja öelda, mida nad peaks tegema. I can do that. Õhtuks tuleb siis välja, et ma ei pea mitte ainult inimesi koordineerima, vaid olema ka see inimene, kes tervet streiki juhib ehk siis ütleb, mida me nüüd teeme ja kes tahab nüüd rääkida jne. Selleks ma küll valmis ei olnud, sest

Pean ütlema, et ma olen meeletult uhke enda üle, et ma tegin selle ära ja võtsin isegi julguse kokku ja andsin kolm intervjuud (kuigi ma ütlesin enne, et ma ei anna intervjuusid, sest ei tunne ennast piisavalt pädevana): eestikeelsele ja venekeelsele ERR'le ja siis ühele tiimile, kes teeb põlevkivitööstusest väikse filmikese. Kõige selle juures jäin väga rahulikuks ja ma ei läinud mitte ükski kord närvi või hakkasin üle mõtlema!

Vaadake ise ka, mida tarka ma reporteritele ütlesin!
ETV's saate järele vaadata siit alates 6. minutist.
ETV+'s saate järele vaadata siit alates 10. minutist (keegi võiks mulle ka tõlkida, mida nad seal räägivad...!)

Alustasin oma seiklust laupäeval 6. aprillil umbes kell 11-12. Kuna bussiühendus ei vii väga hästi loodusesse ning autoga üksi minna pole mõtet, läksin häälega. Selleks hääletasin ennast algselt Rakverre ja sealt siis Tallinna suunas. Tartus linnaääres seistes mõtlesin mitu korda, et ma võiks ju tegelt lihtsalt mugava filmiõhtu kodus teha, aga kuidagi ma ikkagi jäin sinna seisma...

Muideks ma natukene kartsin Eestis hääletada, kuna pole seda väga kunagi varem teinud. Välismaal on alati hea öelda, et ma Eestist ja kohe on rääkimisteemad jms olemas. Tegelt pole Eestis midagi hullu, lihtsalt võtab rohkem aega, kui väga spetsiifilisse kohta minna. Mina läksin nt viie juhiga ja kokku võttis see umbes neli tundi. Kui alguses kartsin, et eestlased ei võta peale, siis sain teada, et eestlased on ikka täitsa sõbralikud ja pole seal nii rasket midagi. Mõni oli pigem klassikaline eestlane (ehk väääääga vait ja tagasihoidlik ning raske oli temaga vestlust pidada) ja mõni oli üllatavalt jutukas (mõtlesin vahepeal, kas ta on ikka päris eestlane...?!). Kõige rohkem pani mind imestama tüüp (muidugi olid ka sel korral kõik meessoost, kes mind peale võtsid), kes võttis mind Rakveres peale. Ta pidi tegelt ainult 10km Rakverest välja sõitma, ma juba ütlesin, et mul pole siis väga mõtet tulla, aga siis ta ütles, et võib mu matkarajale ka ära visata. Ehk siis see vend sõitis 10min asemel 30min sinna ja siis veel 30min tagasi. Ma poleks iial uskunud, et inimesed on nii-nii sõbralikud!!!

Matk ise oli ka väga vinge! Laupäeval eksisin ainult üks kord ära ja pühapäeval ainult kaks korda (see on minu jaoks juba päris hea!). Nii mõnus oli lihtsalt kõndida ja mitte millegi peale mõelda. Pühapäeva hommikul vaatasin päikesetõusu vaatetornilt ja nautisin linnulaulu. Siis matkasin jälle edasi.

Väike nipp teile: võtke telkimiseks ALATI alus kaasa! Mina ei võtnud, sest ma isegi ei tea, ma ei leidnud Tallinna kodust ja siis ma otsustasin, et mul pole vaja. AGA ON VAJA KÜLL! Õues on külm! Maa on külm! Sa tunned külma väga hästi, kui sa maas magad! Üks juhtidest isegi küsis veel, et kas öösel miinuskraade pole? Naljakas oli see, et ma polnud isegi mõelnud selle peale, et öösel võib väga-väga külm olla! Aga noh, elasin üle ja isegi haigeks ei jäänud! Ilmselt selle pärast, et kell 2 öösel otsustasin, et ma nüüd võtan oma seljakoti magamisaluseks - see töötas! Soojem oli igatahes magada!
​
Kuna matkarada läks osaliselt läbi soo, siis ei jäänud mu varbad muidugi kuivaks - vesi on kevadel ju natukene kõrgem! Sellegipoolest jooksin viimased 4km, et jõuda täpselt kell 13.00 Aegviidu (ärge küsige, miks ma täpselt 13.00 Aegviidu tahtsin jõuda...). Aegviidust läksin siis jälle tagasi rongiga Tartusse.