Kas sul on vahel ka tunne, et täiega on kopp ees õppimisest ja töötamisest ja lihtsalt energiat pole? Täpselt nii ma tundsin ennast kaks nädalat tagasi: lihtsalt ei jaksanud enam olla. Parim lahendus selleks: minna reisile. Mis teha, kui päevi on ainult piiratud arv ja raha pole ka väga, et ruttu kuhugi lennata? -> Reisi kodumaal! Ma arvan, et see on olnud üks mu kõige geniaalsematest ideedest üldse. Otsustasin, et ma nüüd lähen matkama. Paari minutiga sai välja valitud kuhu ning siis põhimõtteliselt läksingi, ega ma väga palju rohkem ei valmistanudki ette. Kutsusin sõbrad ka kaasa, aga pooled ütlesid, et pole aega, ja teine pool ütles, et ma olen hulluks läinud. Läksin Kõrvemaa LKA Liiapeksi-Aegviidu matkarajale, mis on 32km pikk. Kuna rada on nii pikk ja ma ennast stressata ei tahtnud, läksin kaheks päevaks ehk siis magasin ühe öö telgis. Alustasin oma seiklust laupäeval 6. aprillil umbes kell 11-12. Kuna bussiühendus ei vii väga hästi loodusesse ning autoga üksi minna pole mõtet, läksin häälega. Selleks hääletasin ennast algselt Rakverre ja sealt siis Tallinna suunas. Tartus linnaääres seistes mõtlesin mitu korda, et ma võiks ju tegelt lihtsalt mugava filmiõhtu kodus teha, aga kuidagi ma ikkagi jäin sinna seisma... Muideks ma natukene kartsin Eestis hääletada, kuna pole seda väga kunagi varem teinud. Välismaal on alati hea öelda, et ma Eestist ja kohe on rääkimisteemad jms olemas. Tegelt pole Eestis midagi hullu, lihtsalt võtab rohkem aega, kui väga spetsiifilisse kohta minna. Mina läksin nt viie juhiga ja kokku võttis see umbes neli tundi. Kui alguses kartsin, et eestlased ei võta peale, siis sain teada, et eestlased on ikka täitsa sõbralikud ja pole seal nii rasket midagi. Mõni oli pigem klassikaline eestlane (ehk väääääga vait ja tagasihoidlik ning raske oli temaga vestlust pidada) ja mõni oli üllatavalt jutukas (mõtlesin vahepeal, kas ta on ikka päris eestlane...?!). Kõige rohkem pani mind imestama tüüp (muidugi olid ka sel korral kõik meessoost, kes mind peale võtsid), kes võttis mind Rakveres peale. Ta pidi tegelt ainult 10km Rakverest välja sõitma, ma juba ütlesin, et mul pole siis väga mõtet tulla, aga siis ta ütles, et võib mu matkarajale ka ära visata. Ehk siis see vend sõitis 10min asemel 30min sinna ja siis veel 30min tagasi. Ma poleks iial uskunud, et inimesed on nii-nii sõbralikud!!! Matk ise oli ka väga vinge! Laupäeval eksisin ainult üks kord ära ja pühapäeval ainult kaks korda (see on minu jaoks juba päris hea!). Nii mõnus oli lihtsalt kõndida ja mitte millegi peale mõelda. Pühapäeva hommikul vaatasin päikesetõusu vaatetornilt ja nautisin linnulaulu. Siis matkasin jälle edasi. Väike nipp teile: võtke telkimiseks ALATI alus kaasa! Mina ei võtnud, sest ma isegi ei tea, ma ei leidnud Tallinna kodust ja siis ma otsustasin, et mul pole vaja. AGA ON VAJA KÜLL! Õues on külm! Maa on külm! Sa tunned külma väga hästi, kui sa maas magad! Üks juhtidest isegi küsis veel, et kas öösel miinuskraade pole? Naljakas oli see, et ma polnud isegi mõelnud selle peale, et öösel võib väga-väga külm olla! Aga noh, elasin üle ja isegi haigeks ei jäänud! Ilmselt selle pärast, et kell 2 öösel otsustasin, et ma nüüd võtan oma seljakoti magamisaluseks - see töötas! Soojem oli igatahes magada! Kuna matkarada läks osaliselt läbi soo, siis ei jäänud mu varbad muidugi kuivaks - vesi on kevadel ju natukene kõrgem! Sellegipoolest jooksin viimased 4km, et jõuda täpselt kell 13.00 Aegviidu (ärge küsige, miks ma täpselt 13.00 Aegviidu tahtsin jõuda...). Aegviidust läksin siis jälle tagasi rongiga Tartusse. Aga ma nüüd rohkem ei kirjuta, vaid näitan pilte! Kes tahab veel pilte vaadata, saab seda teha siin.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|