Täna natukene enne 11 olin Kanal 2 reporteri stuudios. Juhtus see, milleks ma valmis ei olnud. Mind intervjueeriti kohe. Ma hommikul vältisin kuidagi seda mõtet, et mind juba täna filmitakse, kuna mul polnud energiat selle jaoks. Siis ma lihtsalt ei meikinud ennast ja ei teinud eriti ilusaks ka.
Sinna jõudes olin alguses vales hoones, kuid lõpuks jõudsin ikkagi õigesse kohta. Nende büroo on täiesti tavaline, ainuke vahe on, et neil on palju vähem inimesi kohal. Umbes üks neljandik oli kohal ning teised tegid ilmselt väljas reportaaže. Mind võeti väga soojalt vastu ja läksimegi kohe stuudiosse, mis on neil katusel. Küsimused olid muidugi kõige basicumad ehk siis "miks just Madagaskar", "miks vabatahtliku aasta", "mida sa seal tegema hakkad". Kuigi ma ei olnud ettevalmistatud, tuli see mul päris hästi välja. Ilmselt selle pärast, et ma ei olnud üldse närvis ja ma olen nendele küsimustele juba nii tihti vastanud. Mida nad nüüd mu intervjuuga teevad? Nad lubasid teha ilusa loo sellest, mida nad siis näitavad suvereporteris. Pidin saatma neile veel pilte, videod, mida nad saavad kasutada. Siis nad tahtsid veel mu vanematega intervjuu teha (nagu juba eilses blogipostituses mainisin), aga mu vanemad pigem ei ole soovi. Isast saan täitsa aru, kuna ta ei oska eesti keelt ikkagi perfektselt ja tal on vead sees jms. Siis kui ma raadios käisin, muretsesin ka kõige rohkem selle pärast, et ma räägin valesti eesti keeles. Ema pean veel natukene moosima, kuid ka tema ei ole väga esineja tüüp. Huvitav, kust mina olen seda siis saanud?! Ilmselt lähevad siis mu sõbrad intervjuu andma, mis on minu arvates ka täitsa nummi. Kui homme sõpru intervjueeritakse, siis peaks juba homme õhtul eetris olema!!! :)
0 Comments
Tükk aega tagasi saatsin igasugustele telekanalitele soovi, telekasse oma plaanidest rääkima tulla. Alguses saatsin ETV'le (Hommik Anuga, Tervisioon jms) kirja, kuid kuna enamusel juba lõppes kohe varsti eetriaeg ära, siis oli neil kava juba täis. Nad vastasid aga kõik väga armsalt ja andsid mulle soovitusi jne. Siis proovisin edasi Kanal 2's. Seal ka kohe vastati väga armsalt. Saatsin alguses kirja valele inimesele, kuid ta edastas meili õigele inimesele. Õige inimene ei vastanud aga siis mitte midagi. Siis pidin muidugi helistama ja inimestele närvidele käima (nagu mul juba kombeks on). Kanal 2 produtsent ütles mulle, et ma olen ta meilides kaustas "lood" ehk siis ilmselt väga varsti ei saa ma kuhugi.
Vahepeal olen seda juba täitsa ära unustanud, sest igasugused teised asjad tulid vahele ja uued mõtted tulid. Täna sain kõne Kanal 2'st, et nad soovivad minuga homme kohtuda. Kahjuks ma päris täpselt aru ei saanud, kas me homme ainult räägime sellest, millest ma rääkima hakkan või me juba kohe teeme midagi. Autos maanteel ei ole väga soovitatav telefoniga rääkida (muidugi mina ei juhtinud, aga ikkagi on taustamüra väga suur!). Nad tahtsid mu vanemad ka eetrisse kutsuda, kuid nendega rääkides ei olnud nad väga vaimustuses sellest. Mu vanemad ei ole väga head esinejad (ega mina ka tegelt ole, kuid mul pole valikuid). Igatahes kohtun ma homme hommikul Kanal 2 produtsendiga. Ikka ja jälle sama jutt, ma isegi ei näe seda valgust tunneli lõpus!
Räägin viisast, millest muidu?! Just täna sain vastuse Madagaskari saatkonnas Venemaal (juhhei, võttis ainult 6 päeva aega). Ma olin juba täiega õnnelik, et yes, lõpuks läheb edasi. AGA EI! Nad ei kirjutanud üldse selle viisa kohta, mida ma küsisin. Nad kirjutasid selle viisa kohta, mida tavalised turistid võtavad. See ei ole üldse see, mida ma vajan/tahan?! Kirjutasin nüüd oma organisatsioonile ja palusin neil sellega tegeleda, sest ma ise ka ei tea, mis õigused mul üldse on ja kas ma teen kõike õigesti. Hullumaja igatahes! Loodan ikkagi selle nädala lõpuks teada saada, kuhu ma pean oma dokumente saatma. See oleks juba päris suur samm edasi! Mõned head uudised ka ikka. Viimased postitused on muidu nii negatiivsed olnud. Käisin eile vennaga endale matkakoti ostmas. See oli n-ö mu sünnipäeva/lõpetamise kingitus. Organisatsioon soovitas, et ostan sellise, kuna Madagaskaril ei ole ju eriti palju asfalti ehk kohvriga oleks veidi raske. Lisaks plaanin kasutada seda ikka teistel reisidel ka! Ega mu Madagaskari reis viimaseks ei jää! Saatsin eile igaks juhuks Prantsusmaale meili, kas nemad äkki ei saa mulle viisat teha. Telefonile nad õhtupoole küll ei vastanud, aga nad saatsin JUBA täna mulle vastuse. Ma olen tõesti uhke nende üle, et nad nii kiiresti vastasid. Nemad rääkisid sama juttu: Venemaa hoolitseb eestlaste eest. Helistasin eile ka Estraveli, et nendelt nõu küsida. Nendel oli ka kirjas, et ma peaksin Saksamaal taotlema, aga nad ütlesid ka seda, et kui Saksamaa ütleb, et ma pean Venemaal taotlema, siis see on nii.
Uurisin täna siis Venemaa saatkonna lehekülge. See ei ole ei prantsuse keeles ega inglise keeles. Nupp selleks on küll olemas, aga see ei muuda midagi. Ehk siis mu ema aitas mind natukene ja koos saime millestki aru. Saime aru sellest, et seal ei ole absoluutselt juttu viisast, mida mina vajan. Muidugi nad meilile ei vasta. Kirjutasin siis nüüd oma organisatsioonile ja palusin neilt abi. Mõtlesin, et peaks äkki Eesti välisministeeriumile helistama ja nendelt küsima. Ilmselt teen seda homme, kui organisatsioon ei oska mind ka aidata. Jälle räägin viisast! See on niii tüütu asi, millega pean tegelema!!!
Jõudsin lõpuks Saksamaal Madagaskari saatkonnale helistada ja see oli tõesti väga naljakas. Helistasin kolmapäeval esimest korda. Ta tahtis alguses minuga prantsuse keeles rääkida, kuid ma väga ei julgenud prantsuse keeles rääkida, kuna äkki ma ei saa millestki aru vms. Rääkisime siis saksa keeles. Naine rääkis küll aktsendiga, kuid mulle tundus, et ta mõistis, mida ta räägib. Palusin tal igatahes meile vaadata, kuna ma kirjutasin neile meili ja mul oleks vaja vastust teada saada. Lubas vastata meilile. Järgmisel päeval pole ma ikka veel vastust saanud. Ka reedel ei olnud uus meil meiliboksis. Helistasin siis uuesti ja mõtlesin, et küsin oma küsimusi siis otse. Alustasime saksa keeles, kuid lõpetasime mingi saksa-inglise segus. Ta palus inglise keeles rääkida, aga seda ta oskas minu arust veel vähem kui saksa keelt!!! Ta ütles kogu aeg "no Deutschland, Russia" vms ja siis sain aru, et ma seal ei saa seda viisat taotleda, mida ma tahan, vaid ma pean oma dokumente Venemaale saatma! Aa ja naljakas oli ka see, et ta alguses arvas, et ma elan Islandil. Ma pidin umbes viis korda ütlema, et ei ma elan EESTIS/ESTONIA/ESTLAND! Kuid tegelikult ma väga ei julge oma passi Venemaale saata... Nii et ma helistan homme Prantsusmaale saatkonda ja küsin, kas ma saan nende juures viisat taotleda. Siis ma pean julguse kokku võtma ja tõesti prantsuse keeles rääkima....Ei tea, kas saan hakkama! Ma tõesti mõtlesin, et viisa taotlemine on kõige kergem asi, aga tundub, et sellega on ikka hull jamamine.... Täna on see päev, kus ma sain 50% oma Hooandja projektist kokku!!! Nüüd tuleb ainul veel pool rahast koguda! Ja kuna mul on hästi lahedad plaanid mu Hooandja promomiseks, siis ma loodan, et see teine pool täitub ka. Mul on selleks (ainult) veel 3 nädalat, aga ma usun endasse!
Viisa osas ei ole ma ikka veel targem, Saksamaa Madagaskari saatkond pole ka mu teisele meilile vastanud, peab vist ikka helistama... Kuna mul oli vahepea sünnipäev ja palka sain ka maikuu eest, siis mul on nüüd põhimõtteliselt ka pool kogusummast koos ehk siis 2500€!!!! Kui ma siis Hooandja raha ka veel kokku saan, siis läheb kõik plaanijärgselt!!! :) |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|