Eelmise postituse kirjutasin eile tegelt, aga siis kadus internet lihtsalt ära ja ma ei saanud enam midagi teha.
Nii et täna kirjutan siis eilsest õhtust ja tänasest päevast: Eile õhtul andsin esimese tunni noortemajas edasijõudnutele. Õnneks ma ei pidanud midagi ettevalmistama, kuna seda tegi koordinaator juba. Teemaks oli inimõigused ja grammatika oli sõnade "since" ja "for" kasutus ajas. Ma olin väga õnnelik, et teema oli minu jaoks huvitav ja ma valdasin seda enam vähem. Nad alguses ei osanud üldse seletada, mis inimõigused on ja siis sattusin veits hätta, et mis ma nüüd teen. Koordinaator aitas mind siis. Tegime neli gruppi ning nad pidid mõtlema, millised inimõigused võiksid olla. Imestasin, et nad egelikult teadsid päris palju. Küsisin siis, kas neil on inimõigused reaalsus siin Madagaskaril ka olemas ja vastuseks sain, et väga ei ole. Kõik teevad, mida tahavad ja politsei on korruptiivne. Järgmise tunni andsin täna hommikul väikestele ehk siis max 13aastased (vist). Nendega oli veidi raskem, sest nad rääkisid väga palju muudest asjadest ja nende inglise keel oli väga nõrk. Pidin palju prantsuse keelde tõlkima ja vahepeal kui rääkisin inglise keeles, siis mul oli tunne, et nad ei saa mitte millestki aru. Lõpuks läks aga siiski hästi. Pärast seda mängisin samade lastega koolihoovis. See on siis see n-ö spordi osa. Pidin ise ka mängima, et võistkonnad oleksid võrdsed. Mängisime korvpalli, mis oli päris väsitav. Lõunaajal avastasin linna. Käisin sadamas, leidsin politsei, postkontori ja muid kohti. Ostsin ka postkaarte, mida hakkan vaikselt saatma! Mulle öeldi aga, et need võivad jõuda kahe nädalaga või siis kaovad ära ja jõuavad ühe kuu pärast vms. Täna pärastlõunat käisin lastekodus/rehabilitatsiooni keskuses. See oli väga tore, kuid samas ka kurb. Peamiselt joonistasin seal ja tassisin lapsi ühest kohast teise, kuna paljudel on jalgadega probleeme või need on gipsis. Ehk siis oli see grupp suhteliselt rahulik ja ei jooksnud palju ringi. Kõik olid nii õnnelikud, et said joonistada ja kleepse panna igale poole. Ma lihtsalt ütlesin neile, et see on väga ilus ja et nad on tublid. Väga palju rohkem ma ei teinudki, aga see tegi neile surt rõõmu. Teel lastekodusse oli muidugi jälle väga huvitav. Sõitsime taksoga sinna, aga koos meiega istus tagareal veel 3 inimest. Mu jalad surid natukene, aga muidu oli ok. Küsisin koordinaatori käest ka, et kas see ei ole mitte illegaalne. Ta ütles, et on küll, aga politseile lihtsalt makstakse, nad jäävad ikkagi plussi. Homme on mul uuesti lastega inglise keel ja sport ja pärast seda lähme laagrisse. Seal on meil külakirikus tund lastega ja üks tund täiskasvanutega. Lisaks on meil ka laagrivalvuritega inglise keele tund. Nädalavahetuseks on ka plaan teha tripp Nosy Iranjasse, mis on teine saar siin läheduses.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|