Eile tegime kõikide vabatahtlikutega väljasõidu Nosy Tanikelysse, mis on saar Nosy-Be läheduses. Küsisin laagrist snorgeldamisasju ja mõtlesin, et proovin seda seal. Ma pole ju kunagi varem snorgeldanud, aga kujutasin ette, et see võib lahe olla. Uskuge mind, see oli lahe!
Hakkasime hommikul kell 8 laagrist saare juurde sõitma. Sõit ise kestis umbes tund aega ning juba siis sai mõnusalt päikest võtta! Paadil seletati mulle ära, kuidas snorgeldada ja mida tegema pean. Sõitsime paadiga saare juurde ning peatusime selle ees. Snorgeldajad hüppasid vette ja ma kohe üritasin snorgeldada. Alguses mul oli tunne, et upun ära ja sain ka mõnusalt soolast vett juua, kuna ma ei saanud aru, kuidas see töötab. Siis ma lihtsalt hoidsin hinge kinni ja vaatasin alla. Juba siis ma olin vaimustuses. Mõtlesin, et proovin uuesti snorgeldada ja kuidagi ma sain sellele pihta. Ma ei tea, mida ma teistmoodi tegin, aga kuidagi sain lõpuks läbi toru hingata. Niimoodi oli ikka kümme korda parem kalu vaadata. Vesi oli umbes 15-20m sügav ja see oli nii vapustav, mida ma seal nägin! Kalad mängisid üksteisega (ma pärast küsisin, kas kalad ikka mängivad, aga jah, nad tõesti mängivad / püüavad üksteist), kalad mõõdusid täpselt minu alt ja palju muud! Nägin mustade ja valgete triipudega, lillad, sinised, kollased ja paljudes muudes värvides kalu! Mul oli tõesti tunne, et ma olen filmis "Finding Nemo". Umbes niimoodi nägi see seal all välja. Lihtsalt vau! Kõige lahedam oli, kui nägime kilpkonna! Ma leidsin ta, kui ta sõi ja kutsusin teisi ka vaatama. Me lihtsalt vaatasime teda 20min. Ma loodan, et saan pärast pildid temast ühelt tüdrukult, kes tegi temast pilte vee all. See oli jällegi niii lahe!!! Ma siiamaani mõtlen, kas see on kõik tõsi, mida ma seal nägin! Pärast mulle öeldi, et kilpkonnad on tegelikult väga arglikud loomad ja imelik oli, et ta nii kauaks meie juurde jäi. Saar ise oli muidugi ka väga huvitav. Sõime seal lõunat ja ronisime tuletorni otsa. Samal ajal nägime leemureid ja muid loomi. Teised läksid pärast seda veel teise kohta sukelduma, aga mina ja mõned teised jäid randa päevitama. Lõpus sõitsime jälle tund aega tagasi ja olime õhtul mõnusad pruunid ja punased! Õnneks on minul ainult selg natukene punane, muidu olen ilus pruun!
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|