Kuidas ma sellest aru saan? Ma jäin kaks korda ühe nädala jooksul vihma kätte!
Esimest korda jäin vihma kätte siis, kui me olime koduteel ühest tunnist. Käisime tundi andmas kõrvalkülas, mis on kohe rahvuspargi kõrval, nii et nad tahavad väga inglise keelt õppida. Igatahes peame selleks, et kõrvalkülla saada, pool tundi läbi metsa kõndima. Kui sinna kõndisime, oli kõik ok. Tagasiteel hakkas aga tugevalt vihma sadama. Kuigi me kõndisime läbi metsa, siis olime lõpus ikkagi läbimärg. Koduteel nägime aga ussi, mis oli tore! See oli mu kuues uss, mida olen siiamaani Madagaskaril näinud! Teine kord jäin ka vihma kätte, kui tulin põllumajandus kooli tunnist koju! Ma vist ei tohiks enam tunde anda, jään kogu aega koduteel vihma kätte! Sel korral ma tegelikult plaanisin koju kõndida, kuna ma ju muidu sporti ei tee. See võtab tavaliselt tund aega. Kui aga nägin, et vihma hakkas sadama, siis mõtlesin ümber. Ma veel venitasin tundi ja rääkisin niisama õpilastega, tegime juba nalja, et jään ööseks nende juurde, et neil oleks isegi voodi vaba! Vihm lihtsalt ei lõppenud! Niisiis läksin teele. Kuna kool ei asu otseselt mingi suure tee ääres, siis ei mõõdu tuk-tukid tihti. Nii ka sel korral. Võtsin plätud jalast ja hakkasin kõndima. Pidin umbes 20min jalutama, kuni nägin tuk-tuki, kes mind lõpuks peale võttis! Kodu jõudes pidin endale kohe sooja teed tegema, sest mul hakkas külm!!! Kõige naljakam on see, et ma ei võtnud isegi vihmavarju Eestist kaasa, mul on ainult vihmajope, mis pole aga mõeldud väga tugeva vihma jaoks...
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|