Video ja plakatid ürituse "Tükike Madagaskarit pisikeses Eestis" jaoks

MA OLEN LIHTSALT NII UHKE ENDA ÜLE! 
Esimest korda oma elus tegin ma ise ühe video. Tegin siis video mu ürituse kohta, et oleks lahedam ja visuaalsem. Alguses ma ei teadnud üldse, kas sellest tuleb midagi välja, kuna minu filmioskus ja video töötlemise oskus ei ole just kõige kõrgem. Kuid ma pean ütlema, et asja isegi sai. Muidugi ma ei oleks sellega üldse hakkama saanud, kui mul ei oleks olnud kaks imelist, osavat ning kreatiivset inimest Ann ja Anette, kes aitasid nii sisu välja mõtlemisega, näitlesid kui ka hindasid siis lõpus mu tööd (ja motiveerisid ja andsid julgust).
Kuna ma pole kunagi varem video editimisega tegelenud, siis pidin alguses programmi leidma, mis oli juba päris raske :D Küsisin sõbralt Google, mis programme ta soovitab, ja võtsin muidugi kohe esimese. Esimene programm oli aga internetis ja sinna jäi nende reklaam peale, mida ma ei tahtnud. Otsisin teise programmi. Alustasin vaikselt ja panin teise osa juurde, kuid siis tuli välja, et ta ei lase mul panna üleminekuid kahe klipi vahele.... Guugeldasin siis veel natukene ja otsustasin tõmmata endale iMoviet, mis peaks nagu lollikindel olema. Ja voila, kohe kõik töötas. Sain isegi vahva muusika vahele panna (mille üle ma olen eriti uhke, sest see läheb lõpus selle tekstiga nii hästi kokku). Aga miks ma üldse räägin terve aeg sellest, näitan siis teile ka (kuigi mõned on ilmselt juba mu ürituse FB-lehel näinud): https://youtu.be/Nc1ZpLvarpU

Mida ma olen veel ürituse jaoks teinud?
Käisin Tallinnas ringi ja panin oma ürituse plakati üles. Leiate mu plakati nüüd Vabaduse väljaku Caffeinis (TÄNUD Caffeinile selle eest!!!!), Loomelinnakus, teel Balti jaamast vanalinna ning Nõmme keskuses. Kõige naljakam on see, et iga kord, kui ma kõnnin nendest plakatitest mööda, naeran ja see teeb mu päeva rõõmsaks :D Minge ka teie nendest mööda ja olge õnnelikud!!! Kusjuures nendest on tegelt abi ka, sest sõbranna nägi, kuidas võõrad inimesed vaatasid mu plakatit!!!!

​Nii tore on näha, et iga päevaga ma teen natuken ja inimesed saavad mu tegemisest rohkem teada ehk kui rohkem inimesi teab, siis rohkem inimesi toetavad mind ehk tõenäosus, et ma saan Madagaskarile, on suurem!