Kuna mind ennast see teema väga huvitab ning olen nüüd viimasel ajal seda teemat natuke uurinud, siis jagan oma teadmisi ka teiega. Nimelt on Küpros saareriik, millel on mitte-ametlikult kaks valitsust. Lõuna-Küpros on Küprose Vabariik, Põhja-Küpros on Põhja-Küprose Türgi vabariik. Millest selline jaotus tekkis? 1974. aastal tahtis Kreeka sõjavähunta tappa tolleaegset demokraatlikul teel valitud presidenti ning teha riigipööret. Türgi tuli siis “appi”, kuna nad olid mures, et tuleb probleeme põhiseadusliku riigi ülesehitamisega. Niisiis Türgi poolitas riigi ning okupeerib alates sellest ajast 37% Küprose Vabariigist. Väidetavalt tekkis see idee USA välisministril ning ka UK toetas seda mõtet. Nüüd mõistetakse seda rahvusvaheliselt hukka ÜRO resolutsioonidega. Tähtis on ka mainida, et tolleaegne president naases ametisse veel samal aastal ning ka riigi valitsus taastati. Türgi valitsus aga ei kadunud. Mis on selle tagajärg? Rohkem kui 170 000 küprose kreeklast saadeti kodudest sunniviisiliselt välja ning Türgi tõi mandritürklasi (enamasti vaesed ja harimatud) saarele andes neile välja saadetud kreeka-küproslaste maju. Sellega tahab Türgi Küprost demokraatlikul teel endale saada (mida rohkem türklasi, seda rohkem hääletab türgi valitsuse poolt). Kuid need türklased on illegaalsed immigrandid ning tegu on sõjakurjateoga. Kuna Türgi Põhja-Küprose Vabariik ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud, peab Küprose-Vabariik (lõunaosa) kogu Küprose saare eest hoolt kandma. Põhja-Küprose kodanikud saavad endale ikkagi Küprose Vabariigi passi, millega nad on ka EL’i kodanikud ning millega tagatakse neile pension, tasuta tervishoid ning töö Lõuna-Küprosel (makse nad aga lõunaosale ei maksa). Muidugi on neile pakutud ka Türgi passi, kuid enamus seda ei soovi. Kas Põhja- ja Lõuna-Küproslased vihkavad üksteist? Ma olen mõelnud, et kas nendevaheline konflikt on sarnane vene-eesti konfliktile. Nii palju nagu ma olen aru saanud, siis nii see ka on. Jah, on olemas türgi-küproslased ning kreeka-küproslased, kuid nad kõik tahavad ikkagi üks olla. Seda tundsin ma seal olles tegelikult ka (vaata pilte). Minu infoallikas, üks küproslasest Couchsurfer, ütles, et tunneb ennast küproslasena (mitte kreeklasena). Probleem ei ole inimestevaheline, vaid puhtalt poliitiline: Türgi tahab kogu Küprost endale. Mis on EL’i roll sel konfliktil? Teadagi tahab Türgi EL’i astuda, kuid üks tingimustest on, et ta peab Küprose vabaks laskma ning tunnustama tervet saart kui Küprose Vabariiki. Küpros toetab Türgi EL’i võtmist, kuna loodab seekaudu vabaks saada ja et Türgi austaks EL’i seadusi. Teised riigid aga näevad Küprost just põhjusena, miks nad ei võta Türgit EL’i. “Türgi ju okupeerib Küprost, me ei saa teda vastu võtta.” Nad ainult räägivad, et Küpros peaks olema üks, kuid kohalikud sooviksid rohkem toetust ning tegusid. Vahete-vahel toimuvad ka läbirääkimised, kuid tulemusteta. Kas on lootust?
Nii kreeka-küproslased kui ka türgi-küproslased soovivad väga üheks saada, kuid vaadates Türgi praeguseid samme, siis selle tõenäosus on väga väike (vähemalt lähitulevikus). Keda huvitab see teema rohkem, siis leiad Open-Diplomacy lehelt hea ülevaate, ka Oxford Research Group on sellest kirjutanud ning Europ Topics lehelt leiad aktuaalset infot.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|