Kuna meie kallis host ei olnud väga rääkimisest huvitatud, läksime pühapäeval juba kell 8 magama ja vau, kui hea uni meil oli!!! Kokku saime magada umbes 9 tundi, mis on mõne inimese jaoks küll täitsa tavaline, aga kui sa eelneval päeval magasid telgis, siis see 9 tundi VOODIS tundus küll nagu luks värk olevat! Hommikul oli meie host natukene jutukam, rääkisime Sveitsist. Kas teadsite, et kui Zürichis juhtub mõni õnnetus ja trammiliiklus on häiritud, jõuab asendusbuss umbes 5min’ga kohale? Siukest asja peaks Eestis ka tegema! Rohkem ma kahjuks ei mäleta, kuna reis oli juba nii ammu (ma tean, ma oleks pidanud juba varem blogipostituse kirjutama….) Igatahes oli meie reisi viimaseks päevaks plaanitud Reini joa külastus. Reini juga on Euroopa kõige suurem juga ja asub ainult paar kilomeetrit Saksa piirist. Ma isegi mõtlesin vahepeal, et nalja pärast oleks võinud korra Saksamaalt läbi käia, aga see oli siiski liiga kallis. Niisiis läksime ainult Euroopa kõige suurema joa juurde. Igal pool on kirjas, et tuleks rongiga sõita Neuhausen am Rheinfall peatuses. Ärge jumala eest tehke seda! Te maksate ennast surnuks! See peatus on teises kantonis ehk siis hind umbes kahekordistub. Kui sõidate sinna, maksab pilet kahele umbes 100€. Kui sõidate ühe peatuse vähem, kuid jääte sellega Zürichi kantonisse, siis maksate ainult 50€ kahele. See peatus ongi tegelikult palju lähem joale. Hommikul vaatasime automaadist piletit ja me juba mõtlesime, et ei lähe sinna, sest piletid olid meeletult kallid. Siis tulime mõtte peale, et ehk sõidame ühe peatuse vähem ja kõnnime see-eest rohkem (sportlikud nagu me oleme…). Ostsime siis ainult 50€ eest pileteid. Suure koti panime rongijaama hoidu ning siis sõitsime umbes tund aega rongiga Reini joa juurde. Kui ma arvasin, et Luzernis oli palju turiste, siis joa juures oli asi palju-palju hullem. Seda oligi arvata… Ilus oli ikkagi! Kõndisime üle silla, vaatasime juga, tegime lõunapausi joa juures ja tegime pilte. Ega seal rohkem polegi väga midagi teha, aga nüüd saan vähemalt öelda, et käisin Euroopa kõige suurema joa juures. Kuna meil oli veel suhteliselt palju aega, siis mõtlesime, et kõnnime ühe rongipeatuse edasi. See oli umbes pooletunnine jalutuskäik mööda Reini jõge ja väikest külakest, mis selle läheduses asub. Rongipeatusesse jõudes vaatasime, et kohe peaks rong tulema. Tuligi - me seisime aga valel poolel. Zürichis on ju tegelikult ka parempoolne liiklus…? Hiljem panime tähele, et Zürichi rongiliikluses on tihti nii, et rongid sõidavad valel poolel. Pärast 20min ootamist jõudsime ikkagi rongile. Zürichisse jõudes käisime viimast korda Zürichi järves ujumas, nautisime veel natukene linna ning siis hakkasime liikuma lennujaama poole. Peaaegu oleksime kotid kotihoidu unustanud, aga viimasel hetkel tuli ikka meelde. Lennujaamas sai ka veel ringi vaadata, seal on tehtud vaateplatvorm, kust saad vaadata, mis lennukid kus on, ning saab lisainformatsiooni lennujaama kohta. Näiteks et tuletõrje jõuab lennujaama igasse kohta max 3min’ga. See on reisijatele tasuta (kui on kehtiv boarding pass), niisama inimesed pidid mingi summa maksma. Siis oligi juba aeg “nägemiseni” Zürichile öelda ja meie reis lõppes.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|