Õpetan kohalikus koolis nimega "Ecole Frere" (vendade (poiste) kool), mis oli vanasti kool ainult poistele. Muidugi on olemas siis ka "Ecole Soeur" (õdede (tüdrukute) kool). Seal me aga ei õpeta eriti tihti.
Madagaskaril on 1. klass CP, 2. klass CE, 3. klass CM1 ja 4. klass CM2. Neil on ka numbrid, aga nendest ma aru ei saa. 4. klass on neil näiteks 7. klass? Järgmisesse klassi pääsed ainult siis, kui läbisid eksami aasta lõpus. Iga üks ei läbi seda eksamit, nii et meil on paljudes klassides nii 8-aastased kui ka 14-aastased. Ma ei tea, kas need 14-aastased läksid lihtsalt hiljem kooli või äkki ei olnud vanematel vahepeal raha, nii et nad pidid ühe aasta vahele jätma. Või siis nad polnud lihtsalt tublid õpilased ja ei läbinud eksamit. Ühes klassis on meil 40-60 õpilast, mis ei ole tegelikult üldse väga hull, kuna nad on hästi kasvatatud. Klassis on alati ka üks kuni kaks õpetajat, keda lapsed kardavad. Nagu arvata võib, siis ei kohtle õpetajad lapsi just eriti hästi. Neid lüüakse ja kui nad reastumisel enne klassi minekut ei ole õiges kohas, siis neid tiritakse õigesse kohta. Esimest korda, kui ma nägin, kuidas lapsed reastuvad pärast vahetundi, mõtlesin, et ma olen kuskil armees. Poisid ja tüdrukud on eraldi ridades, kõik ühe käepikuse kauguses ning ootavad kuni õpetaja tuleb. Päevad on lastel muidu suhteliselt pikad. Alustavad 7.30 ja lõpetavad 16.30. Vahepeal on neil pooletunnine vahetund, kus saavad koolihoovis joosta ja mängida ning siis on pikem lõunapaus, kus enamus käib kodus lõunat söömas. Muidugi ei jõua kõik 3 tunniga koju ja uuesti kooli, kuna nende kodu on nii kaugel ja nad peavad kogu tee jalutama. Mis ained lastel on, pole ma veel väga aru saanud, aga ma tean, et nad õpivad palju prantsuse keelt ja neljapäeva hommikul lähevad kõik kirikusse.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|