Laupäeval viis mu sõbranna mind Hannoverisse, nii saime veel rohkem aega veeta. Avastasime, et näeme üksteiste jälle ilmselt 1,5 aastat mitte, kuna lähen jälle maailmasse seiklema. Plaanisime järgmisel korral Prantsusmaal kohtuda. Vaatab, kuidas see välja tuleb! Hannoveris ööbisin jälle couchsurferite juures. Nad olid täitsa okid ja on juba palju maailmas ringi reisinud, mis tegi nad huvitavaks, kuid kuidagi ei olnud ma nendega väga ühel joonel. Nad läksid õhtul veel sõbraga kohtuma, kuid ma ei läinud kaasa, sest nagu varem mainitud, ei olnud mul nendega väga ühiseid teemasid (võibolla ei jaksanud ma enam nii palju smalltalki teh...). Kirjutasin selle asemel blogipostitusi! Pühapäeval kohtusin ühe vääääga vana tuttavaga. 10. klassis toimus meil vahetus ühe Hannoveri kooliga ja ühe poisiga sealt ma kohtusingi. Huvitav oli kuulata, mida tema nüüd teeb! Ülejäänud aja käisin niisama linnas ringi, tegin pilte ja ootasin õhtut. Ootasin väga õhtut, kuna läksin ooperisse võluflööti vaatama. Ma polnud väga ammu ooperis käinud, ega ka mitte teatris vms. Naljakas oli, et ma üldse ei plaaninud seda teha. Hamburgis olles küsisin vanavanematelt, mida Hannoveris saab teha. Selle peale vastasid, et talvel ei saa seal midagi eriti teha, aga ooper on ilus. Läksin Hannoveri ooperi leheküljele, et vaadata, kas neil on midagi head, ja võluflöödi etendusel oli täpselt kaks vaba kohta. Võtsin kohe ühe endale! Parim näide sellest, kuidas mitte plaanitud asjad tulevad kõige paremini välja: ma ei plaaninud algselt ülde Hannoverisse minemist ja kohe kindlasti ei plaaninud ma reisi ajal ooperisse minna! Arvan, et just see oli aga üks ilusamaid hetki reisi ajal. Muideks riideid mul algselt ooperi minekuks ei olnud, käisime Braunschweigis sõbrannaga poodlemas ja ostsin endale 10€ eest kleidi ja kingad. Ilmselt saan need ainult kaks korda kanda, kuid teksade ja paksude talvesaabastega ei julgenud ma ooperisse minna. Hannoverist Bremenisse sain jällegi hääletades ja see läks enam vähem sujuvalt. Alguses läks hästi, lõpp läks venima. Kõige viimane sõit oli ühe mehega, kes oli minu jaoks natukene kuri. Ta küsis, kas ma jooksen kodust ära, miks ma teen seda, kas mul pole raha jms. Temaga ma lõpu poole ei viitsinud enam väga rääkida. Bremenis olin ristitädi juures, kellega olime niisama, tegime süüa ning vaatasime kinos filmi „Maria Stuart“. Igal juhul soovitan seda filmi vaatama minna, kuna annab hea ettekujutuse, milline (mõtte)maailm vanasti oli ning ka hea ülevaate šoti ja inglismaa ajaloost. Bremenis mu „hääletamisreis“ põhimõtteliselt lõppes. Kuidas ma aga kesklinnast sain Erasmus projektile, mis asub 25km Bremenist eemal, oli ka veel huvitav. Sellest aga juba järgmises blogipostituses!
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|