Pärast reisi kõige hullemat ööd oli meil reisi kõige ilusam hommikusöök. Kuna ööbisime umbes 30m kaugusel paisjärvest, mõtlesime, et võime ju järve ääres hommikut süüa ja appi kui hea mõte see oli! Kuna ärkasime kell seitse, kui veel pime oli, siis jõudsime järveni päikesetõusu ajal. Koos meiega nautisid hommikusööki lammas oma tallekesega. Talleke oli piisavalt tark, et ise süüa otsida, aga suur lammas tahtis meie sööki sööma tulla.
Päev möödus ilma suurte eksimistega. Alguses viis matkarada meid mööda suurt veerenni, mis ühendab kahte paisjärve ning juba varsti jõudsime päeva esimese allika juurde, kus täidsime oma veevarusid, kuna sel päeval me linna ei jõudnud. Kui arvad, et Mallorcal on ju alati soe ja lund pole, siis eksid. Teel kõige kõrgemasse tippu (Puig de Massanella, 1364m) pidime vahepeal ikka läbi lume ka minema, mõnus kodune tunne tekkis siis (tegelt ma mõtlesin, et tulin soojale maale ja ikkagi on lumi maas...). Puig de Massanellale jõudes nägime peaaegu kogu saart, vahepeal olid pilved ainult ees. Mäe otsas oli igal pool ainult lumi ja külmem oli ka. Seekord ei olnud me pilves, vaid isegi kõrgem kui pilved!!! Pärast paar pilti hakkasime sobivat telkimiskohta otsima. Üks asi oli kindel: me tahtsime mäe peal telkida. Kuna mäe otsas oli igal pool lumi, siis saimegi telki testida, kas ikka peab vastu. Otsus mäel telkida osutus hiljem (vähemalt minu jaoks) halvaks otsuseks.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|