Selle peaaegu kahe kuu jooksul, mis ma olen siin olnud, armus juba kolm poissi/meest minusse. Üks ütles juba pärast ühte kuud, et ma olen ta eluarmastus ja et ta teab mind nii hästi. Teine ütles alles hiljuti, et ma meeldin talle. Eelnevalt tahtis ta minuga kuhugi jalutama minna, kuid ma ei teadnud kuhu. Siis ta oli vahepeal lihtsalt meie maja ees ja kutsus mind ei tea kuhu kohta. Muidugi ma ei läinud mitte kuhugi temaga, sest ma ei tunne ennast väga mugavalt seda tehes, eriti, kui ma ei tea, kuhu me lähme. Kolmas räägib terve aeg minuga facebookis ja küsib imelikke küsimusi.
Rääkisin siis sõbrannaga Madagaskarist sellest, et nad on kõik veidi imelikud ja ta rääkis mulle, et peaaegu kõik noormehed meie tundidest tahavad endale vabatahtlikust tüdrukud. Nad loodavad niimoodi Euroopasse ja paremat elu saada. Harva on see tõeline armastus, aga enamus on ikkagi parema elu otsingul. Kuna mul on kopp ees nendega rääkimisest, siis ma ignoreerin neid ja räägin ainult tüdrukutega. Põhjus, miks ma üldse Facebookis nendega rääkisin, oli, et ma arvasin, et nad tahavad inglise keelt harjutada.... Sama juhtus ühe teise vabatahlikuga siin. Ta tegi eratunde ühe õpilasega, aga nüüd ta sai teada, et see poiss „armastab“ teda ja käib ainult selle pärast tundides. Teda ei huvita inglise keel üldse. Kogu see poiste jama oli ka põhjus, miks ma vahetasin oma Facebooki profiili pilti. Ma tahtsin neile selgeks teha, et mul on juba keegi ja et ma pole absoluutselt nendest huvitatud. Üks oli siis täitsa kurb: ta küsis minult, kas ma tahan tulevikus oma poisiga abielluda ja ma ütlesin jah. Siis ta ütles, et kahju, ta on siis hiljaks jäänud... Koordinaatoriga rääkides sain siis teada, et siin on see tavaline, et poiss avaldab armastust pärast kahte nädalat ja väidab, et tüdruk on ta eluarmastus. Mina lihtsalt naeran selle üle!
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|