Ma väga vabandan, et jõuan alles nüüd kirjutada blogisse, aga siin on olnud nii kiire ja kõik on uus. Ma lihtsalt ei jõudnud varem! Aga alustan algusest:
Jõudsin pühapäeva pärastlõunat Nosy-Be lennujaama, mis on veel väiksem, kui Mayotte'i lennujaam. See on umbes sama suur nagu väike Maxima. Lennujaamas kontrolliti passi ja viisat. Politseinikud naersid mu viisa üle. Vist selle pärast, et see on käsitsi kirjutatud. Ma vaatasin, et teistel on prinditud. Igatahes anti mu pass ühelt inimeselt teise kätte, sest keegi vist väga ei teadnud, mida sellega peale hakata. Lõpuks sain viisakontrollist ikkagi läbi. Järgmine samm oli pagasi kätte saamine. Kuna koos minuga oli veel umbes 15-20 inimest, siis käis see väga ruttu. Viimasena tuli tollikontroll. Õnneks ma ei pidanud kõike lahti pakkima. Seljakotiga on veidi raskem näidata, mis sul kõik kaasas on. Minu käest küsiti siis ainult, kas mul on midagi erilist kaasas. Lennujaamas pidi mulle inimesi organisatsioonist vastu tulema, aga kuna me maandusime 1h aega varem (sest me väljusime ka tund aega varem), siis hilines see inimene natukene. Ma siis ootasin seal, kuna arvasin juba, et ilmselt hilineb. Siis tuli mingi tädi ja hoidis mulle telefoni nina ette. Ma mõtlesin, et okei, mida ta nüüd minult tahab? Võtsin siis vastu ja tuli välja, et seal oli ogranisatsioonist inimene, kes ütles, et ta hilineb. Nüüd räägin selle päeva tipphetkest: taksosõit hotelli. Ma olin ainuke, kes pani turvavöö peale. Mu iste kõikus edasi tagasi, iga kord, kui juht natuke pidurdas või kiirendas. Üks kord ma tõesti, arvasin, et nüüd on kõik. Kuna seal on päris auklik tee, siis juht muidugi üritab, mitte nendest läbi sõita ning sõidab vahepeal ka vastassuunavõõndises. Seal on aga ka väga kurviline tee ehk siis kui sa kurvis sõidad valel poolel ja auto tuleb vastu ja kiirus on suhteliselt suur, siis see on väääääga hirmus! Jäin aga õnneks ellu! Muidu oli taksosõit väga tore! Nägin väga palju saare loodust. Vahepeal oli lehmad tee peal ja ühe oleksime ka peaaegu alla ajanud. Teede ääres olid ka inimesed, kellest juht väga väikse vahega mõõda sõitis. Vahepeal mõtlesin, et sõidab neile vavastele.... Jõudsime lõpuks hotelli, mis oli päris euroopalik. Hotelli läksime selle pärast, et kõik vabatahtlikud oleksid koos ja nt laagri inimesed saavad alles järgmisel päeval paadi peale. Koos minuga olid hotellis veel kolm tüdrukut ja kaks poissi. Kõik läksid laagrisse v.a. mina. Homme pidi veel üks tüdruk linna tulema. Linna kohta muidu nii palju, et see on tavaline Aafrika linn, ma arvan. Pigem väiksemad majad, mis ei ole korda tehtud, teed on räpased, lapsed käivad üksipäi ringi, mõni käib oma lehmaga jalutamas, palju tuk-tukke (väiksed taksod). Eriline on aga minu arust see, et siin on hästi palju baare ja muid söögikohti. Kuigi see pidavat olema Madagaskari suur turistikoht, siis ma eriti palju turiste ei näe. Eile hommikul olid meil loengud tervise ja turvalisuse kohta. See oli pigem siuke basic ja väga midagi uut polnud. Soetasime endale pärast seda sim-kaardi, kuna muidu oleks helistamine jms väga kallis. Mul alguses ei töötanud sim-kaart, aga käisin täna uuesti seal ja nad tegid midagi, nii et see töötab. Helistamine, sõnumid ja internetikastus on siin väga odavad! Isegi odavamad kui Eestis. Hästi paljudel on ka nutitelefonid, mis pani mind imestama. Õhtu poole andsin isegi juba esimese tunni, see ei olnud küll terve tund, aga siiski. Koordinaator käis enne minuga läbi, mis teemad on ja sain küsimusi küsida. Ma seletasin algajatele inglise keele grammatikat. Õnneks see oli midagi, mida ise ka oskasin. Kuigi nad läksid vahepeal väga valjuks, siis kiideti mind. Öeldi, et ma olin väga tubli esimese korra kohta. Täna ma peamiselt vaatasin tunde, kuna need olid teised tunnid. Ainult õhtu poole pean esimese täistunni üksi andma. See grupp on noortemaja edasijõudnute grupp. Loodan, et saan hakkama. Peamine on siin siis ikkagi inglise keele õpetamine ja kaks korda nädalas teeme sporti lastega. Homme läheb lastekodusse, mis on samas ka rehabilitatsiooni keskus lastele. See on natukene linnast väljas, aga seal me peamiselt mängime lastega.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|