Väike, palju inimesi, puidust. Põhimõteliselt iseloomustavad need kolm sõna ühe tavalise Madagaskari pere kodu. Kui sa just (kesk)linnas ei ela, on su majakene 100% puidust. Majakene ütlen selle pärast, et see koosneb anult ühest toast. Tuba on magamiseks ja söömiseks. Kui sul läheb hästi, magad voodis, kui mitte, siis on sul lihtsalt madrats maas. Kui sul läheb hästi, elab kolm inimesti ühes toas, kui sul läheb halvasti, oled kuuekesi ühes toas. Isegi kui su maja on siis natukene suurem, pole sul ikkagi ruumi. Näiteks käisin nädalavahetusel sõbranna juures, kes elab oma ema ja ühe vennaga koos. Neil on üks topeltvoodi ja üks üksikvoodi. Sa ulatud mõlemast voodis söögilauani ja kõndimiseks pole selle vahel ruumi. Väga kitsas igatahes.
Kus sa siis süüa teed? Väljas, ikka väljas! Pead ju ahju kütma! Süüa tehakse tulel, mida peab muidugi alguses põlema panema. Lõikad väljas juurvilju taldriku peal ja paned asjad potti ja see läheb tule peale. A kus sa käsi pesed? Ukse ees on ju väike kausikene veega! Seep? Seda pole! Kus sa vetsus ja pesemas käid? Kui hästi läheb, siis on sul Madagaskari vets, mis tähendab lihtsalt auk maas. Kui mitte, siis lähed käid meres vetsus. Pesemas käid ka seal samas meres või siis sugulaste juures. Sugulastel on ehk dušš. Ehk siis polegi vaja suurt maja. Ühest ruumist piisab küll! Ma küll ei tea, kuidas nad väljas kokkavad, kui vihmahooaeg on ja terve aeg vihma sajab, aga küll ma seda ka näen!
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|