Esmaspäeva hommikul avastasin 2-3h tundi Kaunast, istusin megaarmsas kohvikus (Spurgine), mis oli siukse nõukoguaegse stiiliga ja sõin maailma parimaid sõõrikuid ja saiasid. Pärast seda kohtusin saksa sõbraga, kes ise läks ka Poola ning viis mind teel Varsavisse Bialystoki. Kui tegelikult kestab tee 3,5h, siis arvan, et me sõitsime seda umbes 5h. Me ei sõitnud üldse maanteedel ning valisime ühel hetkel täielikult metsatee, sest sakslasel oli lihtsalt siuke auto, millega saab reaalselt metsateel sõita. Metsas tegime ta drooniga paar kaadrit ja ma sain ka natukene ta autot juhtida, sest tema pidi drooni juhtima. Sain siis esimest korda mingi megasuure jeepiga ja automaatkäigukastiga sõita. Mõtlesin, et peaks endale ka siukse auto ostma... Seal metsas tegime vahepeatuse mingi järve juures ning teel metsas välja nägime põtra!!!! Ma nägin esimest korda elus põtra!!! Sakslane oli ka õnnelik, sest oma tervel tripil Skandinaavias ei näinud ta mitte ühtegi põtra ja nüüd kuskil keset Poola metsa näeme põtra! Õhtupoole, kui me juba olime enamvähem metsast väljas, hakkas muidugi hullult lund sadama. Täielik lumetorm! Kõik teised autod sõitsid umbes 30km/h, kuid sakslase auto on just sellistele tingimustele mõeldud, nii et sõitsime ikkagi 80-90km/h. Bialystokis ööbisin ka jälle ühe Coachsurferi juures, kellel on aga pere nelja lapsega. Lapsed olid megaarmsad, oli palju karjumist, aga ka palju nalja! Teine päev oli selles mõttes rahulik, et ei pidanud üldse muretsema, ka sikka jõuan sihtkohta. See-eest sai Poola loodust nautida!
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|