Madagaskaril on sama süsteem nagu Prantsusmaal: 12 aastat on kool pluss valikuline 1-aastane eelkool. Pärast seda saab minna ülikooli. Selleks, et esimest korda kooli saada, peab maksma 35000AR (=10€) ning siis iga kuu 7000AR (=2€). Kohalikele on see suhteliselt palju.
Kool on jaotatud kolme ossa nagu ka Eestis: algkool (5 aastat), põhikool (4 aastat) ja gümnaasium (3 aastat). Pärast igat aastat on eksam, mille nad peavad läbima, et järgmisesse klassi saada. Teoorias näeb see väga hea välja, kuid reaalsus on teistsugune. Mõni lõpetab gümnaasiumi 14-aastaselt, mõni on 14-aastaselt ikka veel algkoolis. Praktikas on niimoodi, et sa võid juba algkoolis teha gümnaasiumi lõpueksamit, mis koosneb eksamitest igas aines (umbes 10 eksamit). Kui saad piisavalt palju punkte, saad lõputunnistuse kätte. Need on need väga tublid õpilased, kes õpivad väga palju. Tean kahte siukest õpilast. Samas on ka neid õpilasi, kes väga kaugele ei jõua. Tihti olen näinud lapsi, kes ei käi üldse koolis, vaid karjatavad lehmi või lambaid. Või siis on lapsi, kes 14-aastaselt ikka veel algkoolis käivad. Üks sõber, kes on ka õpetaja, rääkis mulle, et probleem on selles, et kuigi vanemad saadavad oma lapsi kooli ning neil on rahaline võimalus olemas, siis kodus ei toetata haridust siiski. Lapsed saavad kodutöid, aga kui nad koju jõuavad, sunnivad vanemad lapsi kodus aidama ja lastel ei ole võimalus õppida kooli jaoks. Palju on vanemate arvamusest kinni, kas haridus on tähtis või mitte. Vastavalt sellele õpivad lapsed kas hästi või halvasti.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|