Ka laupäev algas varahommikul, kuna meie host läks ise ka matkama Alpidesse ning ta rong läks vara. Soojendasime ruttu oma söögi ja läksime hommikust sööma järve äärde, kus me eelneval päeval ujusime. Väga ilus vaade! Laupäevaks plaanisime matka mäele nimega Rigi. Selleks pidime sõitma umbes tund aega rongiga mäe ühele poole. Sel ajal me kahjuks magasime terve aeg ja ei vaadanud üldse aknast välja. Sihtkohta saabudes oli segadus, et milline see õige mägi on, mõlemal pool rongijaamast oli üks suur mägi. Õnneks olid igal pool sildid, nii et jõudsime õigele teele. Kuna plaanisime ööbida telgis mäe otsas, siis tassisime kogu varustuse kaasas: telk, magamiskott, söök ja riided. (Tähendab tegelikult Mait tassis suure koti, ma tassisin ainult söögikoti) Alguses polnud sellega probleeme, Maidul oli kerge samm, ma vahepeal virisesin, et on raske, aga saime hakkama. Vahepeal tegime kottidega vahetuse, kui ühel raskeks läks. Umbes poole peal eksisime ära, kuid me polnud ainukesed. Läksime lihtsalt mööda teed ja mingi hetk jõuame põllule, kus tee lõpeb ja silte pole. Õnneks tulid teised matkajad meile vastu ja küsisime, kas see on õige tee. Öeldi, et sealt saab küll, aga nemad ei leidnud õiget teed. Nojah, kõndisime pool tundi niisama vales suunas. Kõndisime siis nendega tagasi ja otsisime viimast silti. Leidsime seda peagi ja hakkasime õiges suunas kõndima. Kõndisime natukene enne lõunapausi vist kellegi võõrast aiast läbi, igatahes istus seal mingi pere ja sõi ja meie kõndisime nende lauast mööda. Samas neil olid ka matkariided seljas?! Selle majakese juures tegime siis lõunapausi. Varastasime maja juurest vett kraanist, kus jooksis vesi suurde kaussi, mis oli vist mõeldud lehmade joogiveeks. Vesi oli läbipaistev ja maitses normaalselt, nii et kõlbas küll joomiseks! Lõunapaus leivade ja konservkalaga tehtud ning siis läks matk edasi. Silt näitas, et tuleb mäest üles minna, nii et läksime üles. Mäekese otsas aga oli maja ja lehmad. Läksime siis uuesti alla, sest tundus vale tee olevat ja me ei leidnud õiget teed. Vastutulev matkaja ütles meile aga, et on ikka õige tee ja andis meile oma kaardi. Läksime siis uuesti üles…. Vaikselt hakkasid jalad juba valutama…. Valikuid polnud ja ülesse me ikka jõudsime. 4h10min asemel kõndisime meie umbes 6h. Tippu jõudsime muidugi siis, kui kõik pilved ees olid. Poole tunni pärast oli see aga läinud ja meile avanes ilus vaade 1800m kõrguselt. Kuna kell oli juba 6, hakkasime vaikselt telkimiskohta otsima. Ma siiamaani ei tea, kas telkimine on sel mäel lubatud või mitte… Igatahes saime ööbimiskoha väikse künka taga, kus meid polnud väga näha ja läksime varakult magama, et järgmisel hommikul vara ärgata! Vaata lõbusaid videosid siit.
0 Comments
Leave a Reply. |
Olen Laura ja armastan reisimist. Tere tulemast minu blogisse ehk minu seiklustestesse!
Arhiiv
June 2019
|